“Vendade vägi” on raamat Norra laskesuusatajatest, vendadest Tarjeist ja Johannesest, kes praegu mõlemad sellel alal tipus on. (Üks ehk veidi kõrgemal kui teine)

Nagu juba varasemalt on mainitud, siis üks mu lemmik tugitoolispordialasid on laskesuustamine ja loomulikult huvitavad mind ka selle alaga seotud kirjateosed.

Lugesin selle läbi ühe õhtuga. Oli selline lihtne ja lõbus lugemine. Mulle meeldis, et peatükid olid lühikesed (keskmiselt 3-5 lk), vaheldumisi kummagi mälestused sama eluperioodi või sündmuse kohta, nt. kirjeldas vanem vend Tarjei, kuidas ta esimest korda olümpial teatesõidus võistles ja noorem vend Johannes, seda, kuidas ta perega (kus peale nende veel lapsi) seda televiisorist vaatas ja kaasa elas.

Olen neid mehi päriselus ka näinud ja lisaks teleka ees jälgimisele suusaraja ääreski kaasa elanud, aga ausalt öeldes ei olnudki ma nii väga kursis nende taustaga. Mitte, et paljusid fakte ja lugusid, mida siin mainitud on, poleks ERR-i spordikommentaatoritelt juba võistluste ülekannete ajal kuulnud.. 😉

Sain raamatust teada palju huvitavat ja tekkis kuidagi oluliselt isiklikum tunne. Näiteks ei olnud ma varem päris kindel, miks on Tarjei perekonnanimi (ainult) Bø, aga Johannese oma Thingnes Bø ja et ta on oma peres ainus sellise nimega. Samuti kui nüüd võistlusi vaatan, ei ole mul enam nii väga seda tunnet, et “nii igav kui Johannes Thingnes Bø või norrakad võidavad”. Niimoodi omal alal domineerida on ikka omaette saavutus.


Mul on lugemist ootavate raamatute virnas tegelikult veel kolmaski laskesuusatamise teemaline raamat, mida siiani ei ole veel kätte võtnud, aga loodetavasti selle aasta jooksul millalgi ikka õnnestub.