Seda raamatut kuulasin Audible’is 14 tundi.

See on juturaamat IT inimestelt IT inimestele. Mulle väga meeldis, kuidas (igav) teooria oli väga osavalt eluliste näidete põhjal põnevaks ilukirjanduslikuks jutustuseks kokku kirjutatud, nii et raske oli raamatut käest panna (või noh, audioraamatut pausile😉), sest lihtsalt nii kaasahaarav oli.

Äratundmisrõõmu oli palju, kuna töötan ka ise IT korporatsioonis ja räägin paljugi seda sama tehnilist keelt ning karakterite hulgas oli ka päris mitu tuttavat kuju. Samuti selgitas see minu jaoks lahti osasid protsesse, mida ma muidu igapäevaselt näen, aga võibolla pole nii palju neile mõelnud.

Lugu algab sellega, kuidas ühes autovaruosasid tootvas (ja müüvas) ettevõttes juhtub IT katastroof – inimeste töötunnid lähevad süsteemist kaduma ning osadele töötajatele pole võimalik seetõttu korrektset summat palka maksta. Ootamatult, kui eelmine IT operatsioonide asepresident on selle fiasko tõttu töölt kõrvaldatud, määritakse see ametikoht pähe muidu IT juhina töötanud Bill Palmerile, kes peab siis hakkama seda jama lahendama ja saab peagi aru, et probleem on palju suurem kui see üks töötundide arvestusega seotud kriitiline intsident. Oluline projekt (The Phoenix) tuleb peagi välja lasta ning kuigi Bill on olukorda uurides mõistnud, et see pole tähtajaks valmis ja hoiatab juhatust, minnakse sellest hoolimata ikkagi laivi, mis loomulikult tekitab järgmise olulise mainekahjuga katastroofi, mis konkurente ainult rõõmustab. Ja turundusosakond süüdistab otseloomulikult IT osakonda.

Bill saab 90 päeva, et asjad korda teha. Nüüd tuleb hakata õpetama erinevaid meeskondi omavahel koostööd tegema, protsesse ja protseduure üle vaatama ja see ei lähe üldse lihtsalt, eriti kui on keegi, kes pidevalt torpedeerib ja üritab kokkulepetest mööda vingerdada. Lisaks selgub kui paljud protsessid on üksteisega seotud või peavad kellegi taga ootama. Veelgi enam- selgub, et üheks takistuseks on üks konkreetne inimene nimega Brent, kes justkui on kõigega seotud ja tegeleb kõigega ning loomulikult on kõik teadmised talletatud ainult tema peas.

Billi nõustab juhatuse liige Eric, kes muuhulgas viib teda korduvalt ettevõtte tootmisosakonda vaatama, kuidas seal liinidel töö käib (yep, Lean meetod, obviously). Bill õpib selle käigus muidugi väga palju (paljuski oma perega aja veetmise arvelt), rakendab seda oma tiimide töös ning kas see ka lõpuks ka kuhugi viib, saab raamatu lõpus teada.

Olin varasemalt juba lugenud Gene Kim’i uuemat raamatut “The Unicorn Project” ja kuna seal oli mainitud, et osad tegelased figureerisid ka “The Phoenix Project’is”, siis arvasin, et üks on teise järg. Tegelikult ei ole. “The Unicorn Project” on lihtsalt “The Phoenix Project’i” ajakohastatud ja täiendatud versioon. Valdkond areneb nii kiiresti, et autor pidas vajalikuks sama teooriaga seotud olukorrad uute arengute valguses ümber kirjutada. See aga ei tähenda, et need raamatud oleksid täpselt samad, nii et huvitav oli lugeda ikkagi, kuna lähenemisnurk oli mõlemal raamatul erinev ja tegelikult ka peategelane oli erinev(ast soost).

Jäin mõtlema, et oleks täitsa huvitav teada, kas see raamat ka neile võiks sama põnev olla, kes IT alal ei tööta, sest minu jaoks oli see köitev ilmselgelt just seetõttu, et ma suutsin looga samastuda.

⭐⭐⭐⭐⭐