Minu plaan lugeda ära kõik Freida McFaddeni raamatud edeneb jõudsalt. See on mul järjekorras juba seitsmes teos temalt. Ma ei tea, kas ma julgeks plaani võtta, et järgmise aastaga kõik tema varasemad raamatud läbi loetud saaks..

Erika elab oma mehe Jasoni ja lastega pealtnäha tavalist elu – mees on edukas ettevõtja, vanem poeg Liam on klassi priimus ja tüdrukute lemmik ning Hannah tujutsev teismeline. Erika ise täiskohaga tööl ei käi ja keskendub kodu hoidmisele, aga kirjutab vahel lugusid kohalikule ajalehele.

Ühel päeval kui Erika lapsi kooli sõidutab ja Hannah norib Liamit, et talle meeldib Olivia – üks poisi klassiõde – muutub Erika murelikuks ning peab vajalikuks tüdrukut hoiatada, sest ta teab oma poja kohta midagi hirmsat ning on seda saladust hoidnud juba sellest ajast peale kui Liam lasteaiast välja visati. Olles rahunenud, et Oliviaga on räägitud, tuleb järgmisel päeval avalikuks, et Olivia on kadunud.. aga.. mitte see Olivia.. Ja Liam ei olnud öösel kodus..

Nagu tavaliselt, jutustati lugu läbi mitme tegelase. Peatükid olid võrdlemisi lühikesed ning vaheldusid kiiresti ja lugu oli väga kaasahaarav. Kusagil sajanda lehekülje juures oli juba üsna raske raamatut käest panna ja varastasin ikka päris mitu unetundi, et teada saada, kas mu kahtlused osutusid tõeks.

Kui päris aus olla, siis lõpp oli natuke etteaimatav küll, aga eks ma olen juba päris palju sarnaseid raamatuid lugenud ka ning peab ütlema, et autor tegelikult ei näinudki eriti palju vaeva, et puänt väga üllatav oleks. See vist polnudki selline lugu. Tegelikult oligi põhifookus hoopis Erikal, kes võitles kogu aeg oma mõistuse ja tunnetega, et aru saada, kas see, mida laps talle räägib, on tõde või hästi teeseldud vale.

Minu jaoks oli seal ka paar kohta, mis olid ebaloogilised, aga võibolla pean need lihtsalt uuesti üle lugema, et veenduda, kas see ikka nii oli. Selles mõttes oli natuke tunda küll, et see ilmselt on palju varasemast ajast pärit raamat kui teised, mida siiani lugenud olen (tegelikult on see ilmunud kõigest aastal 2020), nii et mul tekkis juba isegi väike kahtlus, kas ma ikka tahan kõik tema varasemad teosed ära lugeda, aga elame-näeme.

⭐⭐⭐⭐