Raamatut “The secret history of Christmas” soovitas mulle taaskord vist üks töökaaslane. Kuulasin seda Audible’is tegelikult juba ka eelmisel aastal. Kuna see mulle meeldis ja jõulud jälle lähenemas on, otsustasin uuesti üle kuulata.

Olen varasemalt lugenud Bill Brysoni raamatut “Kõiksuse lühiajalugu (seda ka kaks korda, kusjuures) ja seetõttu oli tema stiil mulle juba tuttav ja sobiv.

Kes tema nime ei tea, siis olgu öeldud ta on USA-s sündinud kirjanik, kellele on omane britilik huumorimeel, sest suurema osa oma elust on ta Suurbritannias elanud. Tema (populaarteaduslikud) raamatud on vaimukas segu isiklikest kogemustest ja põigetest ajalukku.

Selles teoses arutleb ta paljude jõuludega seotud traditsioonide (sh. ka religioossete lugude loogilisuse) üle, kust need pärinevad ja kuidas aja jooksul muutunud on. Ameeriklasena on tema jaoks mõned välismaised kombed uudsed või isegi imelikud, näiteks väidetavalt USAs pole jõulud nö. söömispühad, nagu Suurbritannias või ka mujal Euroopas. Neil on selleks ju tänupühad.

Bryson keskendubki peamiselt ameerika ja briti traditsioonidele, kuigi lõpu poole mainitakse natuke ka muid riike. Teisalt on praeguse aja jõulutraditsioonid paljuski USA-st mõjutatud.

Kolme ja poole tunnise kuulamise jooksul saab muuhulgas teada, mis oli Kris Kringle’i nimi päriselt, kus ja millal leiutati elektrilised jõulutuled, kes alustas jõulupostkaartide saatmise traditsiooni, kes tõi jõulukuuse tuppatoomise kombe Inglismaale, kes on tegelikult tänapäevase jõuluvana ja jõulutraditsioonide autorid, kust on pärit inglise Christmas cracker‘id (kas eestikeelne vaste on tõesti paukkompvekid?) jne.

Minu jaoks tähelepanu vääriv teadmine oli ka näiteks see, et jõulud on olnud keelatud ka mujal kui Nõukogude Liidus ja seda juba mitmeid sajandeid varem, näiteks Inglismaal, ning kui poleks olnud inimesi, kes oleks hakanud sel ajal populaarseid jõululaule üles kirjutama, oleks mitmed tänapäeval tuntud “kohustuslikud” pühadelaulud unustuse hõlma jäänudki.

Aegade jooksul on mitmete jõululaulude sõnad muutunud ja paljude tegeliku tähenduse peale me igapäevaselt ei mõtle ka. Näiteks “The 12 days of Christmas” on üsna ebaloogiliste sõnadega, alustades juba kohe esimesest kingitusest.

See oli üks mõnus lühike teos ja tõenäoliselt kuulan ma seda järgmisel aastal jälle. Kahjuks ongi see olemas ainult Audible’i audioraamatuna, mida Bill Bryson ka ise ette loeb. Ma väga soovin, et see oleks kunagi vähemalt e-raamatuna ka saadaval.

⭐⭐⭐⭐⭐