Selle aasta Jaanuari raamatute alapealkiri on nähtavasti “tüdruk”. See on mul juba kolmas raamat, mille pealkirjas on sõna “girl“. Päris naljakas kokkusattumus, et neid ühe kuu sisse nii mitu mahtus. (Etteruttavalt võib öelda, et “tüdrukutega” pealkirju tuleb sel aastal ilmselt mõni veel)

Kas see on üks ARC (Advance Reader Copy – kui keegi teab, mis see eesti keeles võiks olla, andke teada. Eelväljaanne?), mida mul NetGalley’s enne ilmumist lugeda lubati. Praeguseks on teos juba välja tulnud, ilmus inglise keeles 26. jaanuaril.

Raamatupoe omanik Hannah loeb uudistest, et nende väikeses linnas on ühest hotellist leitud kellegi Alice Hughes‘i surnukeha. Oma abikaasa pintsakut kappi pannes leiab ta taskust selle sama hotelli uksekaardi ning kahtlustab, et Max võib olla kuriteoga seotud ja on teda Alice’iga petnud. Mees on viimasel ajal ju imelikult käitunud ka, kuigi väitnud, et tööl on raske periood.

Hakates asja omal käel uurima, satub Hannah kokku Alice’i sõbra Tayloriga, kes tahab samuti teada, mis juhtus.
Kui Max on Hannah’le järjekordselt teatanud, et peab kauemaks tööle jääma, ilmub mõne aja pärast ukse taha politsei, kes ütleb, et Max on tänaval rünnaku ohvriks langemise tõttu haiglas ning selgub, et ta ei mäleta viimast poolt aastat oma elust..

Lisaks kõigile raskustele tütre Poppy isast eemalehoidmise ja kahtlustega toime tulemisega jälitab Hannah’t tihti ka üks helehall Wolkswagen Golf..

Raamat ei edenenud esialgu võibolla kõige kiiremini ja Hannah tegelane käis natuke närvidele, aga huvitav oli ikkagi. Kusagil poole peal läks eriti huvitavaks emotsioonide karusselliks ja põnevus säilis lõpuni. Vett üritati pidevalt sogada (mis mulle muidugi meeldib), tegelaste suheterägastik oli segane, polnud enam kindel, keda usaldada jne.

Kui siis mingi hetk tundus, et kõik on selge, toimus järjekordne pööre. Ja siis järgmine. Ja järgmine.. jne.

Mul on lugemise nimekirjas juba eelmisest aastast üks sama autori teine raamat ja nüüd võtsin selle audioraamatuna julgemana ette.

⭐⭐⭐⭐⭐