Räägime raamatuelamuste hindamisest

Ilmselt oled sinagi märganud, et mõne raamatu puhul võivad blogides ja Instagramis levivad arvamused olla täiesti seinast seina: mõni teos, mis sulle väga meeldis, saab teiste poolt tugeva kriitika osaliseks, samas kui teine, mis sulle ei meeldinud, tundub paljudele peale minevat?

Minuga on seda juhtunud väga-väga palju ja olen vahel end sellest isegi häirida lasknud ; -)

Panin endale meeles pidamiseks siia kirja mõned asjad, mida võiksin raamatuarvustusi lugedes silmas pidada ja mitte ära unustada vana, aga olulist tõde, et maitse üle ei vaielda.

Hinnang sõltub iga arvamuse avaldaja isiklikust taustast, näiteks:
– kui vana ta on (sh. sotsiaalne vanus)
– milline kultuuriline taust tal on
– millised on tema eelnevad teadmised teemast (a la pillimänguga tegelenud inimene kogeb muusikutest kirjutatud raamatuid arvatavasti teistmoodi; palju reisinutel ilmselt on äratundmist ja samastumist kaugete kohtadega rohkem, jne)
– mida ta on varem lugenud (või just nimelt ei ole lugenud)
– millist žanrit ta peamiselt loeb
– milline on tema hetke vaimne seisund või tuju
– kas ta analüüsib raamatuid väga põhjalikult või mitte
– milline on tema isiklik hindamissüsteem
– jne, jne, jne (nimekirja võiks jätkata lõpmatuseni)

Kui ma ei tea arvustaja kohta mitte midagi sellist (nagu sotsiaalmeedias tihti ka juhtub), ei saa ma ka eeldada, et minu sama raamatu lugemiselamus peaks samasugune olema (või teiste oma minuga sarnane).

Seetõttu pole 5-tärniline hinnang universaalne. Isegi minu enda tänane 5 tärni võib homme või aasta pärast olla hoopis 1, 2 või 3, vastavalt sellele, mida ma kogenud olen, veel lugenud olen või kui palju ma loetut edasi analüüsida olen tahtnud.

Minu enda isilikud hinnangud põhinevad praegu enamasti loost saadavatel emotsioonidel (ja eriti põnevuse tundel) ning hindan väga kõrgelt ka autori pingutusi ja üritan tihti vaadata kaugemale.
Teatriaineid õppinuna lähenen ma lugudele üldjuhul selle pilguga, et miks midagi on kujutatud sellisena nagu see on (“püss laval teeb alati pauku” jne). Olen tihti vaimustuses teravmeelsetest dialoogidest ja huvitavast sõnakasutusest, aga ka hästi kirjutatud, sh. tüütutest tegelastest, kuid mitte autori igavast või häirivast kirjutamisstiilist, kirjavigadest jne. On täiesti normaalne, et iga lugeja sellistele asjadele tähelepanu ei pööra või ei tulekski selle peale.

Tean raamatublogijaid, kes teevad minust oluliselt sügavamat analüüsi ja ei hinda paljusid raamatuid 5 tärniga (või 10/10), sest võibolla nad ei leiagi nii tihti enda jaoks ideaalset raamatut. Ja see on täiesti okei. Inimesed otsivadki raamatutest erinevaid asju.

Olen praeguseks juba saanud päris hea ettekujutuse, milliste teiste lugejatega mu raamatumaitse pigem sarnaneb ja kelle arvustusi saan arvestada (aga siiski mitte 100%).
Kõiki postitusi lugeda ja imestada kui palju arvamused erinevad (ilma isiklikult võtmata), on selle tõttu ka väga tore!

Ma tean, et need mõtted võivad äkki õõnestada bookfluencerite väärtust, kuid tahan lihtsalt ise meeles pidada, et vahel võiksin sammu tagasi astuda ja raamatupealkirju üles kirjutades järele mõelda, mis mulle tegelikult lugemise puhul oluline on. Samuti, kas ja kui palju teiste arvamused mõjutavad meelsust, millega raamatut lugema hakkan.

Olen kaalunud oma postitustest tärnide eemaldamist, kuid tunnen ka, et tahan siiski oma isiklikku hinnangut avaldada. Ma ei eelda, et minu jälgijad peaksid minu arvamust pjedestaalile seadma või sellega nõustuma või vastavalt minu hinnangutele oma arvamusi kujundama (sh. kas raamatut kätte võtta või mitte).

Kui tõsiselt sina raamatuarvustusi võtad?
Kui keegi ütleb, et pole mõtet seda raamatut lugeda, siis kas sa ikkagi loed?

Leave a comment