Neitsijõe (Virgin River) kolmas osa.

Teise raamatu lõpus oli juba üsna selge, et kolmas osa keskendub Mike’ile ja Brie’le. Nende suhte arenemist ja lähedaste suhtumist sellesse oli päris huvitav jälgida, sest mõneti olid nad saatusekaaslased ja Mike sai Brie’le tema traumast taastumisel toeks olla.

Selles osas toodi järsku juurde hästi palju uusi tegelasi (nii täiskasvanuid kui teismelisi) ja hästi palju tegevust, aga võibolla tundsin seda selle pärast, et enamust neist pole Netflix (veel?) üldse sarja sisse pannud.

Endiselt mainiti väga vähe doktor Mullinsit ja põhiliselt oli fookuses pigem see, kuidas Mel töötas ja kirjeldatigi ainult tema neid tegevusi, mis olid naiste tervisega seotud.

Ka Hope, kes telesarjas on hästi aktiivne ja pidevalt pildil, tegi nüüd vaid väikese etteaste Mike’ile tööd pakkudes.

Natuke on selles raamatus ka müsteeriumi – üks oht, mille Mel oma töö käigus avastab ja mida endine politseiuurija, nüüdne linna konstaabel Mike lahendama hakkab. Ei saaks öelda, et see oleks väga müstiline müsteerium, aga see on ikkagi peaasjalikult romantikaraamat, nii et ei oodanudki midagi väga šokeerivat.

Lilly Andersoni tervisega seotud teema oli vist üks väheseid asju sellest raamatust, mis ka sarjas olemas oli ja mõlemas üsna sarnane ka.

Tähtsaks sündmuseks oli ka Jacki ja Meli uue maja ehitus, mille plaane hakkas Jack vist juba eelmises osas pidama. Sellega seoses toodi “pildile” Jacki jt sõjaväekaaslased Paul ja Matt ning eelkõige Matti abikaasa Vanessa, kes on, üllatus-üllatus, lapseootel.

Ma saan aru, et Mel’il on vaja tööd ja et laste saamine on elu loomulik osa, aga nii palju rasedaid naisi kogu aeg hakkab juba ära tüütama vaikselt (samas “Kutsuge ämmaemand” on üks mu lemmik briti sarju näiteks). Seega ma vist mõistan, miks sarja tegijad on otsustanud Mel’i oluliselt mitmekülgsemalt kujutada ja linnaellu muid tegevusi ka tuua.

Kõike seda arvesse võttes olen nüüd vaikselt hakanud saama vastust ka oma küsimusele, mille esitasin siis kui seda raamatusarja lugema hakkasin, et kas see on tõesti nii muinasjutt kui telesarjast mulje jääb..

Loen seda sarja muidugi edasi, sest loomulikult tahan teada, mis edasi saab. Hetkel juba alustasingi neljanda raamatuga.

⭐⭐⭐

—

P.S romantika ei ole minu tavapärane žanr ja seetõttu olen selle osas võibolla kriitilisem kui keskmine romantikaraamatute lugeja. Lisaks võrdlen ma seda raamatusarja Netflixi telesarjaga ning ka see mõjutab minu arvamust tugevalt.