Neitsijõe (Virgin River) neljandas raamatus on põhilised tegelased hiljuti abikaasa kaotanud Marcie ja tema mehe parim sõber Ian.

Ei ole enam üldse üllatus (ja ausalt öeldes juba väsitab ka), et nii Ian kui Marcie mees Bobby olid mereväelased. Marcie, kes pole kohalik vaid kaugemalt Chicost kohale sõitnud, satub Jacki baari ja teatab, et otsib Ianit. Ta pole Ianist tükk aega kuulnud ning tahab talle oma abikaasa surmast teatada ja temaga koos leinata. Väidetavalt pidavat mees kusagil seal piirkonnas ringi toimetama. Keegi Jacki baaris pole temast siiski kuulnud, aga lõpuks loomulikult leiab ta mehe kusagilt Neitsijõe lähedalt mägedest redutamas.

Selliste nimedega tegelasi telesarjas ei ole, küll aga hakkas mulle peagi nii mõndagi tuttavlikku tunduma ning varsti mõistsin ka miks: sarjategijad on Marcie ja Meli pannud kokku üheks tegelaseks. Nende saatused olid sarnased, mõlemad mehe kaotanud jne. Siis kui Marcie kanaemast vanem õde teda koju viima tormas, oligi selge, kellega sarjas tegu.

Ma hakkangi rohkem ja rohkem aru saama, miks sarja tootjad on dramatiseeringu teinud selliseks nagu see on, sest raamatutes on väga palju korduvaid teemasid, klišeesid ja sarnase taustaga tegelasi, keda lihtsalt oleks igav vaadata.

Kui veel aru saada polnud, siis see raamat oli minu jaoks üsna suur kannatamine. Ei saaks öelda, et oleks surmigav olnud, aga siiski piisavalt. Enam-vähem kuni kusagile poole peale oli veel üsna okei, sest hästi kergelt oli minu jaoks tunda John Fowles’i “Liblikapüüdja” atmosfääri (üks mu noore täiskasvanuea lemmikraamatuid) ja siis läks ootamatult nii imalaks, et tahtsin lugemise peaaegu juba pooleli jätta (audioraamatuna kuulamine päästis jälle päeva). Nagu päriselt ka, äkki üritaks vahel ikkagi mõned teglased vallalisteks jätta ja mitte kõiki Virgin Riverisse elama kolida? Ma saan aru, et tegemist on romantikasarjaga, aga vahelduseks oleks ju tore pisut loomingulisemalt läheneda..

Õnneks tegutsesid taustal ikkagi kõik teised varasemast tuttavad tegelased ka, sest linn valmistus jõuludeks. Brie ja Mel tahtsid, et Neitsijõge ehiks suur jõulupuu, mis oleks muuhulgas kaunistatud mereväelaste embleemidega, et nii praeguseid kui endiseid sõdureid meeles pidada.

⭐⭐

—

P.S romantika ei ole minu tavapärane žanr ja seetõttu olen selle osas võibolla kriitilisem kui keskmine romantikaraamatute lugeja. Lisaks võrdlen ma seda raamatusarja Netflixi telesarjaga ning ka see mõjutab minu arvamust tugevalt.