Jätkasin Neitsijõe (Virgin River) sarja lugemisega ja võin etteruttavalt öelda, et loen juba ka järgmist osa ning selle sarjaga seotud postitusi tuleb veel küllaga. Kokku on ju 19 osa : -)

Kui mulle Neitsijõe  sarja neljandas raamatus tundus, et üks tegelane on stsenaristide poolt telesarjas ühe teisega kokku pandud, siis nüüd viiendas osas oli ka sarnane tunne ning seal oli lausa kaks tegelast, keda telesarjas küll pole, aga nendega seotud olukorrad tulid küll juba kohe esimesest hooajast väga tuttavad ette.

Ma pole kindel, kas sarjas on (nt. Jacki sõjaväekamraadide hulgas) mainitud kedagi mereväelast Pauli, kes ehitusega tegeleb, aga kui mitte, siis on ka arusaadav, sest raamatu Paul on televersioonis Jackiga kokku kirjutatud. Jack on seal nii baaripidaja kui ehitusettevõtja ning Pauli “casual relationship” Terri on sarjas Charmaine’iga kokku pandud.

Paul on (aegade algusest olnud) armunud oma parima sõbra Matti abikaasa Vanessasse ning peale Matti surma on tal justkui tee vaba. Kui muidugi ei ilmneks takistavaid asjaolusid nagu näiteks see, et Vanessa ämm soovib naist lastearst Cameroniga paari panna või kui Terri ei teataks Paulile oma rasedusest.

Ütleme nii, et sarjas mindi Charmaine’i lapseootuse teemaga veel kaugemale (isegi üle võlli mu meelest) kui raamatus Terriga. See oli tegelikult ka üks põhjustest, miks ma tahtsin seda raamatusarja lugema hakata, sest see lihtsalt tundus ekraniseeringus liiga absurdne. (Kui mitu hooaega Charmaine’i rasedus küll kesta võib?)

Mulle meeldisid selle raamatu dialoogid, võibolla ka selle pärast, et need olid sarja omadele üsna sarnased (eriti need, kus Paul Terrile selgitas miks ta temaga abielluda ei plaani).

Lisaks oli selles raamatus ka oluliselt rohkem tegevust ja draamat, mis tegi loo palju huvitavamaks. Metsatulekahju, mis vist sarjas toimus ka viiendal hooajal, käis nüüd läbi just viiendast raamatust ja nii palju kui ma mäletan, siis sarjas kajastati seda natuke rohkem ning mulle see täitsa meeldis. Ohu ulatus ja mure linnaelanike pärast tulid kuidagi paremini esile ja tundus loogilisem kui raamatus.

Jacki ja Meli tervisega seotud peatükid olid ka väga intensiivsed ja kaasahaaravad. Eks oli ju arvata, et lõpuks läheb kõik ikkagi hästi, aga situatsioonid olid väga huvitavad ja (vaatamata ette teada lõpule) üldsegi mitte nii igavalt ettearvatavad või korduvad nagu nii mõnelgi teisel juhul on olnud.

Ma täitsa ootasin kas ja millal sarjast meelde jäänud noor arst Cameron ja endine näitleja Muriel raamatutes sisse tulevad ning õnneks see viiendas osas juhtus ka. Ma väga loodan, et nad ka raamatutes sarjaga sarnasesse olukorda pannakse kui ekraanil ; – )

Sarjas on tegelikult mitmeid tegelasi, keda siiani raamatutes veel mainitud pole. Jään huviga ootama, kas nad ongi stsenaristide ettekujutuse vili või ikkagi Robyn Carri loomingus ka olemas ja pole veel Virgin Riverisse teed leidnud, või siis on lihtsalt jälle mõne teisega kokku pandud.

⭐⭐⭐⭐

—

P.S romantika ei ole minu tavapärane žanr ja seetõttu olen võibolla kriitilisem kui keskmine romantikaraamatute lugeja. Lisaks võrdlen ma seda raamatusarja Netflixi telesarjaga ning ka see mõjutab minu arvamust tugevalt.