Neljas raamat sellelt autorilt.

Ma ostsin selle raamatu ainult selle pärast, et mulle väga meeldis selle sarja teise osa (Talve mõistatus) raamatukaane kujundus.

Jenny Starling on kokk, kes on kutsutud ühe pere kaksikute sünnipäevaks süüa tegema. Kohale jõudes selgub, et majapidamist on tabanud tragöödia kuna tiigist on leitud ühe töötaja laip ning kogu territoorium on politseinike poolt ümber piiratud. Sünnipäevapidu siiski toimub, aga kui üks sünnipäevalastest õhtu lõpu poole peale koogi söömist sureb, vaadatakse esimesena loomulikult koogi valmistaja suunas.

Lugu oli suht etteaimatav, ei saaks öelda, et kõige igavam, aga mind häiris selle puhul kõige rohkem see, et autor polnud midagi originaalset leidnud ja minu jaoks oli Jenny Starling suht copy-paste Faith Martini teisest naisdetektiivist Monica Noble‘ist. Olgugi, et Monica ja Jenny olid erinevate ametite esindajad ja erinevas perekonnaseisus, olid nad kuidagi liiga sarnased. Samuti oli seal üsna palju tüütuid klišeesid a la, et alati peab politsei isehakanud detektiivide vastu vaenulik olema jne.. 

Ma olen tähele pannud, et kuigi mulle Agatha Christie stiilis lood Briti telesarjadena meeldivad, siis raamatud pigem jäävad kuidagi igavaks ja kuivaks. (On muidugi ka erandeid).

Nagu öeldud siis üks selle sama sarja raamat on mul veel riiulis ootamas (ja jätan selle jõulude ajaks), aga kas ma pärast seda ülejäänud Jenny Starling’i lugusid ka loen, pole kindel.

⭐⭐