See oli üle pika aja jälle üks ARC (Advance Reader Copy), mille sain võimaluse enne selle ilmumist läbi lugeda. Ametlikult ilmub raamat 24. septembril.

Olen samalt autorilt varem lugenud kahte teost, mis mulle üsnagi meeldisid, nii et hoidsin silma peal ja ootasin juba ammu temalt midagi uut.

Seekordse raamatu peategelane on Millie, kes saab ootamatult ametikõrgendust kui tema ülemuse Freya assistent Sam ühel päeval enam tööle ei tule. Freya on naeruväärselt nõudlik juht, kes reisib palju ning nüüd peab Millie minema Sam’i asemel koos Freyaga Pariisi. Hotellis näeb Millie Freyat väga kummaliselt käitumas ja peagi leitakse hotellist laip. Millie hakkab saama saladuslikke sõnumeid, mis ärgitavad teda asja uurima.

Kohe esimesest peatükist alates olid nii sisu kui tegelased natuke “Saatan kannab Pradat” moodi ja etteruttavalt võib öelda, et hiljem selgus ka selle sarnasuse põhjus.

Ma ei taha loo kohta liiga palju ära rääkida, seega väga palju muud ei ütle kui et mu tunded selle teose osas on üsna kahetised – loo üldine ülesehitus ja puänt mulle pigem meeldisid, mõned tegelased ajasid mõnusalt närvi samas kui teised ärritasid negatiivses mõttes ja oli üks tegelane, kes tundus täiesti mõttetu, süžee pöördeid oli päris palju ja neid ei osanud oodata, aga tegelaste motiivid olid kuidagi magedad ja pigem ei olnud lugedes sellist mõnusat põnevuse tunnet nagu Bonneri varasemate raamatute puhul on olnud.

⭐⭐⭐⭐