Jätkasin Taani kohta lugemisega ja seekordne raamat oli Kati Nielseni lugu oma elust Kopenhaagenis.

Kui eelmine sama sarja Taani raamat jäi mulle pisut kaugeks, siis Kopenhaagenis elamisest pajatav “Jalgrattatarapsoodia” tundus kuidagi hoopis lähem. Polegi kindel, kas selle pärast, et üks raamat sama riigi kohta oli juba loetud või siis lihtsalt oli rohkem puutepunkte. Ma olen Kopenhaagenis ise ka käinud ning minulgi seostuvad selle linnaga esimesena jalgrattad, mida oli äärmiselt palju ja neid võis näha praegu igal pool. Mõnes kohas oli majaseinte ääres lausa mitmekorruselisi rattaparklaid, mid ma mitte kusagil mujal varem näinud polnud.

Tuttavaid asju oli veelgi. Korduvalt näiteks mainiti kohti, kus ma ka ise Kopenhaagenis käisin (või mööda kõndisin), näiteks üks populaarsemaid “turistilõkse” ehk väikese merineitsi kuju kusagil sadama läheduses. Mulle meenus kohe kui raske oli selle kuju juures nö. löögile saada, sest see oli selfie-tegijatest pungil ja sisuliselt võimatu oli teha pilti nii, et ühtegi teist inimest pildile ei jääks. Osad ronisid lausa üle teepiirde vette, et koos kujuga kivil istuda.

Tivoli, mida ka autor paar korda mainis, asus minu hotellist sisuliselt ümber nurga, aga seal ma väravast kaugemal ei käinud, seega pidin natuke kujutlusvõimet kasutama kui raamatus räägiti sealsest kohvikust.

Autor kirjutas nii enda kui ka oma tütre kohanemisest uues riigis ning lapse mälestused olidki eraldi peatükkidena vahele pikitud. See ajas alguses natuke segadusse, aga oli samas ka lahe viis raamatut huvitavamaks teha. Tekkis muidu küsimus, kas need mälestused olid ema või tütre enda kirja pandud, lapse kohta natuke liiga hästi kirjutatud.

Kui Mae Lenderi raamatust võis lugeda täiskasvanute sünnipäeva tähistamise kommestest, siis nüüd Kati Nielseni kaudu sai teada ka lastepidude kohta ja tänu tema tütrele tegelikult üldse natuke rohkem Taani koolielust.

Mulle täitsa meeldis see raamat, sai teada palju asju, nii erinevate kohtade, kohaliku bürokraatia kui ka inimeste kohta ning muuhulgas tekitas tahtmise Kopenhaagenit jälle külastada ja kes teab, äkki ma võtagi selle sihtkoha juba üsna pea ette.

⭐⭐⭐⭐