Dublinis olen ma ühe korra käinud, see oli 2023. aastal ning veetsin seal oma sünnipäevanädalal vist 3-4 päeva ja muide eelkõige seetõttu, et üks eelmisel aastal loetud raamat (tegelikult isegi raamatusari) andis selleks inspiratsiooni. Nüüd tundus hea hetk ka Minu sarja Dublini raamat läbi lugeda.

Pealkiri muidugi annab väikse vihje, millest juttu tuleb, aga see raamat oli sisu mõttes hoopis midagi muud kui ma ette kujutasin, teisalt jällegi täpselt see, mida ma sellelt sarjalt ootan.

Ma tean mitmeid inimesi, kes on kunagi Iirimaal töötanud ja elanud (“Iiri viskit mekkimas käinud”, nagu üks mu kunagine õppejõud selle kohta naljatlevalt ütles) ning ma olengi alati mõelnud, kuidas see tol ajal välja nägi või kuidas sealne elu-olu üldse võis olla. See raamat andis päris hea ettekujutuse ja selle põhjal tundsin heameelt, et ma ise nooremana sellist sammu ikkagi ei astunud. Ma oleksin täiesti kindlalt halbu valikuid teinud või valesid inimesi usaldanud😂

Kristiina Piip rääkis sellest, kuidas ta Põhja-Iirimaale hotelli tööle läks, aga juba teisel päeval otsustas hoopis Dublinisse õnne otsima minna. Õnne tal kohati ikka väga oli ka, eriti, mis puudutas elukoha leidmist või ilma rahata hakkama saamist. Loomulikult polnud kõik siiski nii roosiline ning sai ka lugeda tragöödiatest, mis tema elu tugevalt mõjutasid, aga mis siiski armastust Iirimaa vastu ei vähendanud.

Loomulikult ei jäänud mainimata mõned mulle Dublinist tuttavad kohad. Mõistagi Temple Bar ja Liffey jõgi, aga näiteks korduvalt sattus jutu sisse ka The Spire, mis juhtumisi asus minu hotelliga samal tänaval, kõigest umbes paarisaja meetri kaugusel. Või siis Phoenix Park, kus asub muuhulgas loomaaed. Kui vähegi võimalik, siis ma püüan välismaal alati loomaaedu külastada. Äratundmine oli seegi, et ka mulle valmistas algul raskusi, et kummal pool teed trammi peab ootama.

Mulle meeldis see raamat päris mitmel põhjusel, esiteks selle pärast, et see oli väga aus ja teiseks ka selle pärast, et kusagil raamatu keskel (või äkki isegi lõpupoole) oli tavatu puänt (arvasin, et raamat sai läbi) ja mulle niisugused süžeepöörded väga meeldivad.

⭐⭐⭐⭐