See raamat on mul aasta alguses koostatud nimekirjas 24 raamatut, mida tahan 2024 lugeda. Kuna aasta lõpuni polegi enam liiga palju, siis oli õige aeg seda lugema hakata.

Raamat oli põnev, aga samal ajal ka väga aeglane, pigem ettearvatav ja päris kurnav. Kuulasin audioraamatut Everandi äppis ja peab ütlema, et see andis õnneks väga palju juurde, ilma selleta oleksin võibolla isegi pooleli jätnud. Jutustaja oli hea näitleja ja tema erinevad hääletoonid kujutasid tegelasi hästi. Kohati isegi andsid vihje, kellest juttu oli, enne kui tegelase nime mainiti.

Lastepsühholoog Anna Fox põeb agorafoobiat – hirmu avatud, suurte ruumide või rahvarohkete kohtade ees. Seetõttu on ta juba pool aastat elanud suletuna oma majja. Tema abikaasa ja tütar on tema juurest lahkunud, oma päevi sisustab ta internetifoorumis saatusekaaslasi nõustades ja naabermajade inimesi jälgides, mida ta ise võtab kui loodusvaatlust. Ühel päeval näeb ta vastasmajas toimuvat midagi, mida ta ei saa vaikides pealt vaadata. Politsei aga ei usu teda.. eriti arvestades mida tema psühhiaater naise kohta rääkinud on.. aga ta on kindel selles, mida ta nägi.. ent laipa pole ju kusagil?

Kusagil 100 lehekülge enne lõppu jäin mõtlema, et see meenutas mulle mingil määral “Reekviem unistusele”, sest muuhulgas Anna võttis ka palju ravimeid ning elas üksi.

Nurka aetud vaimsete probleemidega inimest oli muidugi raske jälgida. Päris halb kui oleksid ise olukorras, kus sind tõsiselt ei võeta. Kuigi Anna halvad valikud ajasid vahepeal ikka närvi küll.

Raamatu lõpus oli ka väike intervjuu autoriga, kust sai teada, et see põhineb osaliselt tema enda kogemusel (väga väikesel osal küll).

Ma hindan selle raamatu puhul autori põhjalikust, kuigi arvasin mitmed nö. veesogamise põhjused ära ja panin ka õigel hetkel ühte olulist asja tähele, aga päris 100 protsenti ikkagi süüdlast ja tema motiive ära ei arvanud.

Tundsin alles pärast ära, et minu raamatu kaanel on Amy Adams ja et see on filmikujundusega väljaanne. Ja siis alles märkasin, et kaanel mainitakse ka, et see on Netflixi film. Veel poole peal mõtlesin, et vaatan filmi ka ära, aga nüüd pole enam nii kindel. See on tegelikult emotsionaalselt ikkagi raske lugu ja ma vist pigem ei taha seda teist korda läbi elada. Vähemalt mitte lähiajal. Võibolla kunagi hiljem..

⭐⭐⭐⭐