Seisin hiljuti oma raamaturiiuli ees ja vaatsin, mis kõnetaks. Kätte jäi see 2022. aastal esmailmunud Jason Rekulak’i teos.

Võõrutusravilt naasnud Mallory vajab hädasti tööd ning teeb kõik selleks, et perekond Maxwell ta oma poja Teddy hoidjaks palkaks. Hoolimata sellest, et härra Maxwell teda tööintervjuul korralikult “grillib”, teatab proua Maxwell hiljem siiski, et ta on tööle võetud.

Teddyle meeldib joonistada, nagu lastele ikka. Ühel päeval ilmub paberile midagi ebatavalist ja viieaastase kohta tavatut: naise elutut keha lohistav mees. Mallory hakkab uurima ega need pole ometi vihjed ammusele lahendamata mõrvale, mida kanaldab poiss äkki mingi üleloomulikult jõult, appi võetakse lausa vaimude väljakutsumine. Mallory tahab poisi muidugi päästa, aga vanemad ei ole millegipärast väga vastutulelikud..

See oli väga põnev raamat, žanri poolest isegi natuke õudukas, sest oli piisavalt kõhedusttekitav. Lugu oli kiiresti loetav ja üldjoontes mulle meeldis. Mõned asjad olid õige pisut tuttavlikud mingitest teistest põnevikest, mida ma viimaste aastate jooksul olen lugenud (nt. Koduabiline või Petlik tõde, tegelikult hästi natuke ka alles hiljutine Naine aknal) ning seetõttu tundusid mõned tegelased tsipake etteaimatavad. Õnneks oli siiski piisavalt palju süžeepöördeid, et igav ei olnud ja ega ma lõppu üldse ära ei arvanud ka.

Pereisa käitumine, eriti lõpupoole, oli minu meelest  natuke ebaloogiline, olgugi, et ta selgitas oma motiive. Anya jäi mulle tegelikult pisut arusaamatuks ja ma pole päris kindel, kas ma panin tähele, millal ta tegelikult ära kadus.

⭐⭐⭐⭐