Märkamatult on aastanumber juba päris tükk aega tagasi vahetunud, aga eelmise lugemisaasta kokkuvõtted on mul siin täitsa tegemata. Parandan selle vea nüüd. Sarnaselt eelmisele aastale illustreerin statistikat mõne diagrammiga.

Tegin 2024. aastal senise absoluutse rekordi ja lugesin 100 raamatut. Oleks isegi paar tükki rohkem jõudnud, aga tahtsin ilusa ümmarguse numbriga lõpetada. Ka selle pärast, et see oli mu aasta eesmärgi kahekordne täitumine. Olin Goodreadsis kirja pannud, et võiksin lugeda 50, aga see sai juba suvel täis ning vaatasin jooksvalt kuidas läheb ja kas aasta lõpuks on lootust sajani jõuda. Mingit konkreetset plaani ma ei teinud ja iga kuu eraldi ei pingutanud, aga detsembri alguses sai selgeks, et on võimalik.

Kui 100 raamatut 12 kuuga jagada, siis keskmiselt võiks see olla 8 raamatut kuus. Nii tasakaalukalt ma ikkagi ei lugenud. Kõige rohkem raamatuid lõpetasin aprillis ja detsembris (12). Kümme või enam raamatut lugesin ka oktoobris (11) ja juulis (10). Veebruar (6) oli niikuinii lühem ja kuu alguses olin veel ka haige, nii et isegi audioraamatuid ei jaksanud eriti kuulata. Mai (4), juuni (5) ja august (6) olid ka pisut kesisemad, aga see ongi minu puhul tavaline, et suvel lihtsalt ei saa raamatud nii palju tähelepanu, sest on muid tegevusi nagu reisimine ja erinevad sotsiaalsed interaktsioonid.
Vähemalt paar minutit päevas leidsin lugemiseks siiski peaaegu iga päev.

Sajast raamatust 73 olid ilukirjanduse ja 27 mitteilukirjanduse teosed. Minu üheks eesmärgiks 2024. aastal oli lugeda vähemalt 1 mitteilukirjanduslik teos kuus, ehk aasta lõpuks kokku vähemalt 12. Päris igal kuul ma tegelikult ühte ei lugenud, aga oli kuid, kus sattus kätte ilukirjandusega peaaegu sama palju mitteilukirjandust. Naljakas, et päris 50:50 ühelgi kuul ei olnud. Äkki peaks selle 2025. aasta eesmärgiks võtma või midagi..

Väga suure panuse mitteilukirjandusse andis Minu sari, mida hakkasin aprillis avastama ning jõudsin neist loetud 12 (ei loe järjest). Kuna uusi ilmub kogu aeg juurde, siis ilmselt niipea ei ole karta, et poleks sealt midagi valida.

Kõige populaarsem moodus lugemiseks oli audioraamat, aga tegelikult väga suure osa neist lugesin koos mõne teise formaadiga paralleelselt (samas või erinevas keeles e-raamat või füüsiline raamat). Osade e-raamatute puhul kasutasin kohati ka võimalust, et robot loeb teksti ette. Audioraamatut see muidugi ei asendanud, aga võimaldas näiteks süüa tehes ja koristades, jalutamas või jooksmas käies huvitavat raamatut mitte käest panna 😉

Loetud raamatute päritolu vaadates on hästi näha, kuhu mul palju raha kulus ja tegelikult on mul mõnda raamatut ka mitmes formaadis, mis selle graafiku peal tegelikult väga hästi ei kajastu. Päris mitu füüsilist koopiat ostsin alles pärast seda kui olin digitaalsel kujul ära lugenud.

Ostetud 109-st teosest oli füüsilisi raamatuid 60, E-raamatuid 35 ja Audioraamatuid 14. Nendest loetud on mul 63, mis on kõvasti üle poole. Kui vaadata formaatide kaupa, siis e-raamatutest sain loetud 32 ja sellele aitas kõvasti kaasa see, et neid ma üldiselt “riiulisse” seisma ei osta ja teen ostu siis kui ma reaalselt kohe lugema hakkan. Erandiks on praegu 3 viimast Neitsijõe sarja raamatut, mis sai ette ostetud kuna mitme kaupa tuli ost soodsam ja teadsin, et loen selle sarja lõpuni. Audioraamatutest sai kuulatud 12, aga füüsiliste raamatutega ei ole nii libedalt läinud ja neid sain läbi vaid 19. Nii et 2024 ostetud, aga lugemata raamatute saldo oli aasta lõpuks 46.

Lehekülgede mõttes oli kõige rohkem loetud raamatuid 300-400 leheküljelisi, selliseid oli lausa 45. Kõige pikem raamat oli Cormoran Strike’i sarja kolmas raamat “Kus on kurja kodu” 526 leheküljega ja kõige lühem kõigest 27 leheküljeline novella “Murder at the Royal Ruby” Nita Prose sulest. Alla 100 leheküljelisi oli tegelikult lausa 5 ning üle 500-leheküljelisi lugesin ainult 2.

Etteruttavalt võib öelda, et üheks 2025. aasta eesmärgiks on kindlasti see, et julgeksin oma riiulist ka need paksemad tellised kätte võtta, mis on rohkem kui 400 või 500 lehekülge pikad.

Arvasin, et mu erinevate žanrite loetelu on pigem igav, sest loen enamasti põnevikke, aga tegelikult tuli kokku isegi 15 erinevat.
Põnevikud olid muidugi valdavad (40), kaasaaegse romantika (21) kergitas nii kõrgele see, et hakkasin lugema Neitsijõe sarja ja jõudsin 19 osa ära lugeda. Muhekrimidena klassifitseerisin 7 raamatut, aga neid oli võibolla natuke rohkem. Uue žanrina lisandus õuduskirjandus, mida ma ei mäleta, et oleksin varem lugenud ja nüüd sattus kätte lausa 3 tükki. Psühholoogiateemalisi oli samuti 3 ning tervisega seotuid 2. Kui eelmisel aastal lugesin ainult 1 lasteraamatu, siis seekord isegi kaks. Taylor Jenkins Reid aitas pildile tuua ajaloolise fiktsiooni, sest lugesin kahte tema raamatut. Kui Minu sarja võiks pidada elulooliseks, siis mina panin need ikkagi reismise ja turismi alla (13) ning biograafiaid lugesin 2, millest ühe puhul pole ma siiski päris kindel, kas see peaks sinna kuuluma. Ühe raamatu lugesin nii tervise, ajaloo, rahanduse, kirjandusklassika kui ka noorte täiskasvanute (Young adult) teoste hulgast

Huvitava faktina võib veel välja tuua, et enamus loetud raamatuid olid originaalkeeles (eesti või inglise) ning ainult neljandik tõlked. 4 raamatut olid ka sellised, mille originaalkeel ei olnud ei eesti ega inglise vaid mõni muu keel (rootsi, soome või jaapani) ja mina lugesin siis eesti- või ingliskeelset tõlget.

79 raamatu kaanel oli naisautori nimi, mehenimi seevastu kõigest 18-l (haistan siin järgmise aasta eesmärki), 2 raamatu kaanel oli nii mees- kui naisautori nimi ning ühe raamatu autorid olid 2 meest.
Autorid olid pärit 12 erinevast riigist, kõige rohkem oli eestlasi ja inglasi (17) ning ameeriklasi (16).

Tänu sellele, et lugesin Neitsijõe sarja (ja 3 raamatut on veel lugeda), kerkis mu kõige populaarsemaks autoriks Robyn Carr (19). Olgu öeldud, et teisi tema sarju ma lugeda ei plaani. Carrile järgnesid eelmise aasta loetuim Freida McFadden (7) ning üllatuslikult Faith Martin (5), kelle stiil mulle tegelikult pigem ei meeldi ja ka tema teoseid ma suure tõenäosusega rohkem ette ei võta. Rohem kui ühe raamatu lugesin tegelikult 11 autorilt, eelnevalt mainituile lisaks veel Robert Galbraith (3), Nita Prose (3), Ruth Ware (3), Colleen Hoover (3), Kathryn Croft (2), Taylor Jenkins Reid (2), Liza Marklund (2) ja Richard Osman (2).

Kõige populaarsem kaane värv oli jälle sinine, selliseid oli kokku 21, punane oli 14-ga populaarsuselt teine ning kolmas hall 11 raamatukaanega. Oli ka beeže, musti, pruune, rohelisi, helelillasid, violetseid, oranže, roosasid, türkiissiniseid, valgeid ja kollaseid ning isegi 2 sellist, mida ei saanud kirjeldada muudmoodi kui vikerkaarevärvilised.

Arvasin, et kui võtan kasutusele poole tärni hinnangu süsteemi, siis on ka maksimumhindeid vähem, aga nii tegelikult ei olnud. Maksimumhinded (kohe lugemise järel) said minult 16 raamatut, mis on täpselt sama palju kui 2023. aastal. Huvitava faktina võib veel mainida, et üks neist sai maksimumhinded mõlemal aastal, sest lugesin The Secret History of Christmas jälle uuesti.

Väga raske on valida absoluutseid lemmikuid, aga oma lugemismärkmikus toimunud “lugemisturniiril” (iga kuu tuli valida oma kõige lemmikum ja siis need võistlesid omavahel) sai ilukirjanduslikest teostest võitjaks Ruth Ware’i “Naine kajutist nr. 10” ja mitteilukirjandusest Gina Cleo “The Habit Revolution”
Lemmik tegelane oli Molly Gray, kelle tegevusi sai jälgida Toateenija sarja kahes järgmises osas Saladuslik külastaja ja The Mistletoe Mystery See tegelane on lihtsalt nii #relatable ja ta ei saa mitte meeldida. Ootan juba, et järgmine raamat sarjas ilmuks ja sinna polegi väga kaua jäänud.
Kõige vähem meeldinud karakter oli minu jaoks Lulu raamatust Kass, kes tabas tapja. Ühtlasi oli see ka üks kahest raamatust, mis sai kõige madama hinde. Naljakal kombel pärineb sellest raamatust siiski minu lemmiktsitaat. Olgu öeldud, et Conrad on selles raamatus rääkiv kass.

Kõige suurema osa loetud raamatutest moodustasid sel sajandil ilmunud teosed ning nende hulgast olid pisut populaarsemad viimase 4 aasta omad. Üllatuslikult oli kõige varasema ilmumisaastaga Agatha Christie “Hercule Poirot jõulud“, mis tuli esmalkordselt välja juba 1938. aastal.

2024. aastal esmailmunud raamatuid sai loetud päris palju, sest mitmed neist olid mul kas ette tellitud (nt. Freida McFaddeni 5 raamatut) või siis näiteks olid eelkoopiad, mille Netgalley oli mulle võimaldanud. Seetõttu sain lugeda isegi ühte teost, mis tegelikult ilmub alles 2025.

Kõik need uued raamatud lugesin läbi digitaalses formaadis, valdavalt e-raamatuna, aga oli ka 2 audioraamatut, millest ühe puhul ostsin endale riiulisse ikkagi füüsilise koopia ka, et seda vahel sirvida saaks.
Lemmikuteks 2024. ilmunud raamatute hulgast olid Freida McFaddeni raamatud Õpetaja (mida lugesin inglise keeles, aga see ilmus väga kiirelt ka eesti keeles) ja The boyfriend ning NetGalley eelkoopiana loetud Kathryn Croft’i “The girl in room 12“. Lemmik kaanekujunduse auhinna saab NetGalley teine eelkoopia The Girl on the News.

Lemmik enda bookstagrami ja blogi jaoks tehtud pildid on Tüdruk rongis ja Koduabilise sarja raamatud. “Tüdruk rongis” selle pärast, et lugesin seda raamatut ka ise rongisõidu ajal ning sain sellest pildi klõpsata sel hetkel kui rong ühe kollase maja lähedal natukeseks ajaks seisma pidi jääma. Nii et seos raamatu sisu ja lugemiskeskkonna vahel oli veel erilisem. Koduabilise pildid meeldivad selle pärast, et olen üritanud selle sarja piltidel kasutada läbivaid ja siduvaid elemente.

Kõige olulisema mõjuga lugemiselamus minu jaoks oli Sarah Rogers’i ja Ogi Ogas’i Nii see kõlab. Mida ütleb sinu kohta muusika, mida armastad, sest kuigi see rääkis muusika kuulamisest, avastasin mitu kuud hiljem, et rakendan sama vaatenurka ka teiste asjade puhul. Üritasin analüüsida, miks mu lemmikraamatud on mu lemmikraamatud, miks mõned situatsioonid töö juures meeldivad rohkem kui teised jne.

Ei ole üllatus, et seda sama mind väga mõjutanud raamatut tahaksin millalgi uuesti üle lugeda, eriti kuna kuulasin seda algselt audioraamatuna inglise keeles ja siis ostsin ka eestikeelse tõlke füüsilise raamatuna riiulisse. Samal põhjusel tegelikult on selles nimekirjas ka The habit revolution ning Malibu tõuseb tuhast seetõttu, et mulle tundus lugemise ajal, et mõned kultuurilised vihjed jäid arusaamatuks ning peaks nende kohta natuke uurima ja siis raamatu ka üle lugema.

Aasta alguses tegin nimekirja 24 raamatust, mida aastal 2024 võiks ära lugeda. Sellest nimekirjast sai loetud vaid 13. Tegelikult alustasin veel 2 lugemist, aga ühe jätsin pooleli ja teist otsustasin mitte edasi lugeda. See, et ma neid ülejäänuid 2024. aastal lugeda ei jõudnud, ei tähenda, et nad lugemisnimerkirjast eemaldaksin. Üks neist liikus edasi 25 aastal 2025 nimekirja, ühe jõudsin juba uue aasta alguses ära lugeda, üks tõusis nimekirjas oluliselt ettepoole ühe teise sama autori teose lugemise tõttu; pooleli jäetud raamatut tahan millalgi siiski edasi lugeda, jne.

Lugemise ja lugemismuljete jagamisega seotud eesmärgid, mis endale seadsin, said ka pigem täidetud

• Eesti kirjanikud
  Lugesin Eesti autoritelt 17 raamatut. Iga autor oli esindatud ühe raamatuga. Tegelikult oli ka üks selline raamat Eesti kohta, mille autor ei ole eestlane, aga elab Eestis, ent tema läks ikka oma rahvuse alla kirja. 17 eestlase kirjutatud raamatust 4 olid ilukirjandus ja 13 mitte-ilukirjandusteosest 12 Minu sarja raamatud.
  
• Maailma kirjanikud
  Eesmärk oli, et võiks lugeda vähemalt nelja erineva maailmajao autoreid. Põhja-Ameerikast sai lisaks USA-le ja Kanadale kirja ka ühe Mehhiko autori, rohkem kui üks autor tuli ka Okeaaniast. Aasia sain tänu Jaapanile kirja ning Euroopat aitasid peale Eesti ja Ühendkuningriigi esindada ka Rootsi, Soome, Iirimaa ning Prantsusmaa
  
• Audioraamatud
  Nagu ülevalpool ühelt diagrammilt näha võis, siis audioraamatud tegid võimsa tõusu ja jõudsid populaarseimaks meediumiks.
  
• Mitteilukirjandus
  23 mitteilukirjanduslikku teost on ju päris hea tulemus, eriti kuna algne plaan oli iga kuu vähemalt 1 lugeda.
  
• Paksemad raamatud
  See eesmärk sai selles mõttes täidetud, et rohkem kui 400-leheküljelisi raamatuid sai loetud 15 ja see polegi tegelikult nii vähe.
  
• Vähemalt 20 minutit raamatule
  Muidugi ma 365 päeval aastal 20 minutit lugeda ei jõudnud, aga jõudsin vähemalt paar minutitki lugeda 361 päeval. Mõnikord pidin selleks tegelikult teadlikult pingutama, et oma järjestikel päevadel lugemise “ketti” mitte lõhkuda ja mõnikord see ei olnud nii meeldiv. Tahtsin katsetada, kas see töötab ja sain teada, et jah, motiveerida aitab, aga lugemise nautimise mõttes seda rohkem teha pole mõtet.
• Vähemalt 6 päeva nädalas lugemist
  Sain eesmärgi täidetud, need 4 üksikut päeva kui ma üldse lugeda ei jõudnud, ei sattunud samale nädalale ega isegi mitte samasse kuusse.
• 30 päeva järjestikust lugemist (vähemalt 1x)
  See oli oodatust oluliselt lihtsam ja sai täidetud juba aasta esimese kuu lõpuga. 1. jaanuarist arvestama hakates oli mu rekord tegelikult lausa 304 päeva järjest!
  
• Mitme raamatu korraga lugemine
  Üritasin hoida harjumust, et rohkem kui 3 raamatut korraga ei loe, aga paaril korral rikkusin seda siiski. Valdavalt ikkagi jäin 2 või 3 juurde.
  
• Uute žanrite avastamine
  Nagu juba ka eelnevalt sai mainitud siis täiesti uus žanr minu jaoks oli õuduskirjandus.
• Instagrami reels’id
  Kokku sai mu Instagram 7 video võrra rikkamaks, ühe video jaoks kasutasin ka veidi välist abi ning esinesin videos Halloweeni kostüümis raamatupoe külastajana. See oli ka kõige populaarsem video.

Jagan peagi ka oma 2025. aasta lugemisega seotud eesmärke ning 25 raamatut oma raamaturiiulist, mille tahaksin kindlasti aasta jooksul ära lugeda.