4/2025

Kui teile tundub, et Anthony Horowitz on mu selle aasta populaarseim autor, siis jah, nii on. Ühes intervjuus, (mis muide toimus Eestis, kirjandusfestival HeadRead ajal), mainis ta, et Hawthorne & Horowitz sarjas plaanib ta kirjutada 10 osa.

“Roimarlik rida” (ing. k: A Line to Kill) on seni ilmunud viiest raamatust kolmas ja arvestades, millise õhinaga ma olen praeguseid lugenud ja unetuid öid veetnud, siis ilmselt loen nii ka järgmisi. Lisaks ilmub Anthony Horowitzil sel aastal uus raamat ka Harakamõrvade sarjas ja mul on see juba Amazonist ettegi tellitud.

Selles raamatus läks üldise meeleolu ja tausta loomisega päris kaua aega ja üldine vibe oli pigem natuke rohkem chill kui varem. Kõige hämmastavam ongi see, et kui Horowitz kirjeldab oma teiste töödega seotud asju, nagu telesarja stsenaariumide kirjutamine või võtteplatsil  viibimine, mis otseselt võibolla Hawthorne’i varjutamisse ei puutu, siis on ikka huvitav. Ja seda just selle pärast, et ta on lähenenud asjale hoopis teise nurga alt. Kuna ta on harjunud telesarju kirjutama, et vaatajat lõa otsas hoida, teeb ta seda sama oma raamatutes ka. Võibolla kui ma töötaksin ise igapäevaselt filminduses, siis äkki see ei pakukski nii palju huvi, aga minu jaoks on küll huvitav nö. telgitagustesse pääseda.

Raamatukangelased saadetakse sel korral kirjandusfestivalile, mis toimub La Manche’i väinas asuval Alderney saarel ja kuigi Horowitz arvab, et Hawthorne sinna üldse minna ei taha, on too üllatuslikult nõus. Horowitz on lootnud, et tema kui kirjanik saab oma tavapärases keskkonnas särada, aga millegipärast tuntakse rohkem huvi raamatu peakangelase vastu.

See aga ei ole üldsegi üllatus, et mehed ka reisil olles ei saa mõrvajuurdluseta läbi ning ka see tuleb ju raamatusse kirja panna. Mõne aja pärast saab Horowitzile selgeks tegelik põhjus, miks Hawthorne selle reisiga nii lahkesti nõus oli ning saab teada üht-teist ka mehe minevikust.

Kokkuvõttes jäi minu jaoks maksimumhinde väärilisest elamusest midagi puudu. Võibolla oli asi selles, et lugesin ja kuulasin kolmandat osa ingliskeelsena ning selle audioraamatu ettelugeja hääl ja maneer olid võrreldes eelmise kahega, mida kuulasin eesti keeles, häirivalt erinev.

⭐⭐⭐⭐