28/2025

Toateenija Molly on taas tagasi! Seekordne raamat on järjekorras kolmas (kuigi sarjas on siiani ilmunud neli raamatut).

Muidugi ootasin selle ilmumist/lugemist juba eelmise aasta lõpust väga, sest jõulude ajal loetud nö. vahelugu oli veel meeles.

Molly tegelane on jätkuvalt nii tore ja muhe. Selle asemel, et tema üle naerda, naeran koos temaga, sest Nita Prose on osanud dialoogid kirjutada selliselt, et need on vaimukad ja kohati ka mitmekihilised, nii et ei pruugi kohe arugi saada, kelle kulul tegelikult nalja tehakse.

Kuigi mulle meeldib väga põnevikke ja krimkasid lugeda selle pärast, et enamasti on neis palju kiireid pöördeid ja üllatusi ning tahan ise ära arvata, kes süüdlane on, siis selle raamatusarja puhul on ettearvatavus hoopis positiivne. Molly on mõnikord viimane, kes aru saab, mis toimub.

Selle raamatu tempo on võrreldes eelmistega oluliselt aeglasem ja sarnaselt Saladuslikule külastajale kulgeb kahe loona paralleelselt, sest oluline osa on Molly lahkunud vanaemal, õigemini tema päevikul, mis nüüd päevavalgele tuleb. Sealt selgub palju vanaema mineviku kohta ning juba varasemates raamatutes mainitud seos Molly vanaisaga. Seekordses raamatus on oluliseks “tegelaseks” ese, mis käib läbi ka sarja teisest osast ja eks tark lugeja sai juba seal olulise vihje, miks vanaema kõige esimesess raamatus midagi nii nimetas nagu ta nimetas.

Nita Prose jutustab lugu selliselt, et vahepeal saab lugeja osa infot enne teada kui Molly, aga õnneks on ka vastupidi ning lisaks on selliseidki hetki, kus lugeja saab otsad kokku viia varem (või eelmistes raamatutes) mainitud infoga.

Mulle meeldis see raamat, aga midagi jäi justkui puudu. Võibolla segas mind aeglane tempo. Raamatu suur formaat tegi lugemise ka pisut raskeks, sest polnud kõige mugavam käes hoida.

⭐⭐⭐⭐