29/2025

See Minu sarja raamat on mitmel põhjusel pisut eriline – see on esimene Minukas, mida lugesin paberkandjal ning alustasin sellega vahetult enne Leetu reisimist ja lõpetasin reisi ajal. Olin Leedus tegelikult ennegi käinud (sest milline auto või bussiga Lõuna- Euroopasse reisija ei oleks), aga kui varasemalt jäi see riik lihtsalt tee peale, siis seekord oli ikkagi päriselt sihtkoht.

Sain sellest raamatust enne reisi päris palju infot, millele tähelepanu pöörata ja milleks valmis olla. Tegelikult puutun ma ühe Eestis elava leedulannaga iga(töö)päevaselt kokku ja sain ka temalt mingil määral nõuandeid, mida külastada (aitäh tsepeliinide söögikoha soovituse eest!), aga lugeda eestlase mõtteid teises riigis elamisest on muidugi hoopis teine asi. 

Raamatut lugedes olin päris ära hirmutatud, et ei pruugi seal inglise keelega hakkama saada ning tuleb oma vene keele oskuselt tolm pühkida. Võin öelda, et õnneks siiski asi nii hull ei olnud, aga eks see sõltub ka olukorrast ja kohtadest, kus käia. Arstiabi inglise keeles saamisega on näiteks Eestiski mõnel pool probleeme.

Lõpetasin raamatu rongisõidul Vilniusest Kaunasesse ja pean ütlema, et mulle väga meeldis see raamat, nii keeleliselt kui ka stiililt. Naerda sai ka omajagu, ma arvan, et kõkutasin omaette naerda vist igas peatükis.

P.S Kui pildilt kohe aru saada ei olnud, siis raamatu kaanel olev katedraali kellatorn torn paistab ka taamal.

⭐⭐⭐⭐⭐