34/2025

Kuna olen eesmärgiks seadnud, et võiksin lugeda iga kuu vähemalt ühe Minu sarja raamatu, siis hakkasin juuni lõpus otsima, mida seekord  lugeda. Võimalikest variantidest tundus Iirimaa hea kandidaat.

Nagu selle blogi lugeja võibolla teab, olen ma Iirimaal käinud ka ning olen juba lugenud Dublini kohta kirjutatud Minukat.

Ausalt öeldes olin selle raamatu puhul natuke pettunud, et Rene Satsi lugu sarnanes “Minu Dublini” autori omaga. Ka tema tuli vahepeal Eestisse tagasi ja tundis, et miski kutsub Iirimaale tagasi. Selles mõttes muidugi ei saa ju ette kirjutada, kuidas keegi elama peaks..

Loos oli küll omajagu nalja ka, aga nagu sama autori teisegi Minu sarja raamatu puhul, ei jaganud ma tema huumorit. Ja ma ei tea, kas ma lihtsalt ei pannud tähele, aga seda põhjust ma küll ei leidnud, miks armastus karjudes peaks tulema..

Lugedes tuli mulle küll mõni asi natuke tuttav ette, näiteks minu esmamulje lennujaamast väljudes oli üsna sarnane, sest oli vihmane päev, aga teisalt jällegi liiga palju Iirimaa või inimeste kohta nagu ei selgunud ka.

⭐⭐⭐