36/2025

Kui ma seda raamatut Instagramis esimesest korda nägin, siis vist ei plaaninud lugeda, aga kui aina rohkem ja rohkem raamatusõpru seda kiitma hakkas, siis ostsin endalegi. Lisaks pidin raamatuklubi jaoks niikuinii lugema midagi, mille pealkirjas on värv.

Pean ütlema, et ma ei pidanud pettuma. Kui juba lugemist alustatud, siis seda lihtsalt ei saa käest panna, pinge on kogu aeg üleval ja põnevust jagub lõpuni. Õnneks oli mul suvepuhkus ja 464 lehekülge Antonia Scotti seiklusi sai loetud vaid 2 päevaga.

Miks on raamatul selline pealkiri ja mida Punane kuninganna tähendab, selgitatakse siis kui tegelane nimega Mentor sunnib pahuksisse sattunud politseinik Jon Gutierrez’t oma pattude lunastamiseks täitma esialgu lihtsa pääsemisena tundunud ülesannet. Selleks on veenda Antonia Scotti ühte mõrvajuhtumi uurimisel appi tulema. Antonia ei ole politseinik, ent ometi on ta lahendanud tosinaid kuritegusid. Ta muidugi keeldub, aga miski Joni puhul paneb teda ümber mõtlema.

Seoseid ja pöördeid oli palju, tabasin ennast pidevalt üllatuste või taipamiste tõttu karjatamas. Raamatus oli läbivalt hea huumor ja itsitasin pidevalt, samuti meeldis mulle, kuidas nii Antonia kui ka Carla mõtlesid. Mõlemad olid analüütilised ja kalkuleerivad. Joni ja Antonia koostööd ja sõbrunemist oli ka lahe jälgida.

Keegi ütles väga tabavalt, et see on raamat sellest kui Lisbeth Salander elaks Madridis ja ma täiesti nõustun sellega. Olgugi, et nad oma tausta poolest liiga sarnased ei ole, tekkis ikkagi sama vaib ning pidin endale pidevalt meelde tuletama, et peategelase nimi on Antonia, mitte Lisbeth ja tegevus ei toimu Rootsis. Tegelikult aitasid seda meelde tuletada kogu müsteeriumit siduvad religioossed viited.

Mul on tööga seoses kokkupuuteid hispaanlaste ja hispaania keelega ning seetõttu üritasin kogu aeg tegelasi hispaanlastena ette kujutada ning dialooge (küll eesti keeles) lugeda nii nagu hispaanlased neid vuristavad. Kuna ka paari tegelase eesnimi langes kokku mõne minu kolleegi omaga, siis olidki nad minu kujutluses neile väga sarnased.

Kuivõrd Lohetätoveeringuga tüdruku sarja viimatine osa oli minu jaoks suur pettumus, siis Punane kuninganna on nüüd mu uus lemmik, mille järgmisi raamatuid põnevusega ootama jään. Loodetavasti on sarja järgmised osad sama kaasahaaravad.

Eesti keeles ilmub järgmine Antonia Scotti sarja osa 2026. aasta alguse poole, aga kas ma nii kaua oodata kannatan ja seda eestikeelsena loen ka, veel ei tea.

⭐⭐⭐⭐⭐