55/2025

Plaanin 2026. aasta veebruaris külastada Soomes toimuvat kirjandusfestivali Helsinki Noir ning seetõttu püüan lugeda raamatuid ka nendelt kirjanikelt, kes seal külalisteks on.

Max Seecki nime ma vist ei olnudki varem kuulnud, seega valisin raamatupoest nii öelda esimese ette juhtuva teose temalt.

Kuigi mul on Uskmatu ka riiulis olemas, kuulasin seda hoopis Storytel‘is audioraamatuna. Ettelugeja Taavi Eelmaa hääl mulle alguses pigem nagu ei sobinud, aga samas see andis ikkagi piisavalt edasi seda külma süngust ja salapära, mida selles raamatus oli ning silme ette tulid päris elavad pildid.

Ma muidugi ei taha sisu liigselt ära rääkida, aga lugu hakkab hargnema sellest kui ühe krimikirjaniku abikaasa surm sarnaneb kahtlaselt palju kirjaniku enda teosega: naine on riietetud musta ja tema näol on koletu irvitav grimass. Peagi leitakse juba uus ohver, kes kannab samuti musta kleiti. Asja asub lahendama uurija Jessica Niemi.

Lugu jutustatakse mitme inimese kaudu erineval ajajoonel ja see ajas mind ausalt öeldes natuke segadusse. Mitte, et ma sellist formaati varem poleks näinud, aga kuna Jessica peatükid olid pisut krüptilised, siis selle tõttu vist lihtsalt häiris natuke rohkem.

Raamatus on üks tegelane ka eestlane (vist oli pärit Saaremaalt?). Nime poolest küll mitte nii väga eestipärane ja seetõttu ma temaga liigselt ei vennastunud (või ei õestunud..?).

Autorit guugeldades sain teada, et tal ongi seos Eestiga, nimelt on Max Seeck Tallinnas ülikoolis käinud (2005-2008) ja kuigi võiks arvata, et tema õpingud võisid olla seotud kirjandusega, siis tegelikult õppis ta hoopis ettevõtlust ja raamatuid hakkas kirjutama oluliselt hiljem.

Hetkel kohe ma seda sarja edasi lugema ei hakanud, aga arvan, et millalgi jätkan.

⭐⭐⭐💫