61/2025

Nagu ma nüüd juba mitu korda olen maininud, ootab mind mõne aja pärast ees järjekordne reis Soome ning selle pärast tundus kohane ka Minu sarja Helsingi raamatut lugeda. Selle autor on ajakirjanik Tarmo Virki, kes sattus Helsingisse eelmise sajandi lõpukümmendil üliõpilasena.

Kuna olen põhjanaabrite pealinnas üsna mitu korda käinud, sain mitmeid mainitud paiku ette kujutada ning tekkis ka personaalsem seos.

Näiteks mainis ta kohti, kuhu ma ka ise oma kõige esimesel Soome reisil sattusin, seega tuligi meelde palju asju sellest reisist. See oli veel sel ajal kui Soomes oli juba käibel Euro, aga Eestis mitte ja mäletan, et hinnad olid Eestiga võrreldes väga kallid. Näiteks oma välislähetuse päevaraha eest sain osta ühe võileiva. Üks raamatus mainitud tuttavatest paikadest oli Kaapelitehdas, mida võiks võrrelda praeguse Kultuurikatlaga Tallinnas. Sel ajal oli see minu jaoks väga uudne kogemus, et ühest vanast tehasehoonest on tehtud sündmuskeskus. Seal toimus Helsingi mardilaat, mida Virki ka mainis ja see üritus oli juhtumisi ka minu esimese Soome reisi põhjus. Samuti tuli tuttav ette Tuglase Selts, sest just nende kaudu ma sinna laadale sattusin.

Ka Esplanadi pargis käin iga kord (sest see on Starbucks’i ligiduses) ning seal olevat kuju, mille pealaele on pandud lindude eemale hoidmiseks nael(ad), mäletan ka väga hästi. Esialgu naljakana mõjuv, aga tegelikult ju praktiline.

Minu jaoks oli see väga mõnus raamat, tuttavad kohad, piisavalt ajalugu ka. Ma ei ole kindel, kas ma sealt liiga palju uut teada sain, aga huvitav oli ikka.

Ootamatult andis Tarmo Virki mulle ka vastuse, miks näiteks Soome päritolu kirjanik Satu Rämö võis kirjutada Islandil toimuva Hilduri sarja esimese raamatu just sellisel teemal nagu ta kirjutas (ei taha spoilida!). Aga arvestades Islandi väiksust, siis võibolla on sarnane teema ka Islandil tuttav.

⭐⭐⭐⭐