Millegipärast on mul eelmise aasta lugemisstatistika tegemine väga pikalt veninud ja mõnele lugejale võib tunduda, et äkki ma enam siia blogisse ei postitagi.
Teen nüüd selle numbrite ja graafikute osa lõpuks ära (võibolla natuke lühemalt kui varem) ja siis hakkab tulema ka mõtteid juba 2026. aastal loetud raamatute kohta.

Kokku lugesin 2025. aastal 63 raamatut, mis on mõnevõrra vähem kui 2024. aastal, aga kuna ma ei taha ennast liigselt sundida ja tegemist ei ole võistlusega, siis isiklikku rekordit ma otseselt taga ei ajanud (ei aja ka 2026. aastal).

Sarnaselt 2024. aastaga seadsin 2025. aasta alguses Goodreadsis selliseks pehmeks eesmärgiks lugeda 50 raamatut ning õnneliku viiekümnenda raamatu lõpetasin oktoobris (võrdluseks: 2024. aastal juhtus see juulis).

Kui 63 jagada 12 kuuga, siis statistika järgi keskmiselt lugesin umbes 5 raamatut kuus. Aga kuna kapsad ja hakkliha ei anna kokku kapsarulle (klassikaline statistika nali), siis ei olnud ka minu lugemine nii stabiilne.

Enim jõudsin raamatuid läbi lugeda kohe aasta alguses (10), sest kätte sattus mitu väga head audioraamatut. Kõige vähem lugesin augustis (2) ja septembris (2), mis võibolla on mõnevõrra üllatav, sest tavaliselt on mul lugemise tempo aeglasem pigem suve esimestel kuudel, aga seekord tegelesin suve lõpus ja sügise alguses rohkem oma mälumängulihase treenimisega ning seetõttu raamatuid jõudsin lugeda vähem. Tegelikult imestan, et suutsin juulis lausa 7 teost läbi lugeda, aga selle aja sisse jäi suvepuhkus ning reisimist oli vist natuke vähem kui tavaliselt.

Allpool võib näha ka igakuist võrdlevat graafikut 3 viimase aasta kohta. Kuna 2024. aastal ma lugesingi hästi palju, siis on need numbrid teistega võrreldes muidugi peaaegu igas kuus suuremad.

2025. aastal ma ei olnud väga usin mitteilukirjanduse lugeja. Kuigi olin endaga kokku leppinud, et võiks iga kuu lugeda lisaks Minu sarja raamatule veel ka mõne enesearenguga seotud teose, siis pean tunnistama, et Minu sarja kokkulepet oli kuidagi lihtsam pidada. Isegi kui avastasin alles suhteliselt kuu lõpus, et on lugemata.

63-st loetud raamatust 40 ehk üle 63% olid ilukirjandus ja 23 ehk peaaegu 27% mitteilukirjandus.

Kui nüüd allpoololevat diagrammi vaadata, siis tegelikult läks mul mitteilukirjandusega isegi üsna hästi. Minu sarja raamatu suutsin läbi lugeda tõesti igas kuus, mis jätab 23-st mitteilukirjanduse teosest alles 11 ja see on ju õige natuke vähem kui 1 raamat kuus. Graafiku pealt on näha, et oli kuid kui peale Minu sarja raamatu ma muud mitteilukirjandust kätte ei võtnud, aga oli ka selliseid kui lugesin ühe kuu jooksul mitu.

Lugesin raamatuid tihti mitme formaadi kombinatsioonis. Olen täitsa üllatunud, et kuigi oodatult kõige populaarsem formaat oli audioraamat (23), ei jäänud ka füüsiline raamat (18) üldse kaugele maha, võibolla oli asi selles, et mu raamaturiiul ei ole kummist ning olen üritanud rohkem lugeda neid teoseid, mis mul olemas on.
E-raamatuid üksinda lugesin küll mõnevõrra vähem (9), aga kombinatsioonis teiste formaatidega oli see tegelikult peaaegu sama populaarne kui audioraamat.

Kahe formaadi kombinatsiooni puhul oli kõige sagedasem audioraamat koos e-raamatuga (10) ning see tähendas enamasti seda, et kuulasin audioraamatut mõne käelise tegevuse taustaks ning vahetevahel jälgisin teksti ka e-raamatust. Sama ka audioraamatu ja füüsilise raamatu koosluse puhul (2). Ühel juhul lugesin füüsilist raamatut vaheldumisi e-raamatuga selle pärast, et füüsiline raamat oli kodus ja e-raamat telefonis olemas ning niimoodi sai seda kodust väljaspool kenasti edasi lugeda.

Erinevaid žanreid oli seekord esindatud 15. Üldse mitte originaalselt olid kõige populaarsemad jälle põnevikud (23). Suuresti tänu Minu sarjale jõudis auväärsele teisele kohale reisimine ja turism (13), lugesin ka päris mitut muhekrimi (8) ja lausa täitsa mitut terviseteemalist teost (4). Kuna Neitsijõe viimased osad jäid ka 2025. aastasse, siis jõudis tabelisse kaasaegne romantika (3). Kätte sattus isegi paar raamatut lingvistika teemal (2) ja uue žanrina tegi debüüdi fantaasiakirjandus (2). Ühe raamatuga olid esindatud noorte täiskasvanute romaanid, ulme, psühholoogia, filosoofia, ajalugu, ajalooline fiktioon, kaasaegne pereromaan ja elulooline raamat.

63 raamatu peale erinevaid autoreid oli kokku 49, neist 3 eestlast olid ühe raamatu koos kirjutanud. Sarnaselt 2024. aastale olid jälle suurem osa autoritest naised (32) ning ainult umbes kolmandik meesautorid (17).

Rohkem kui ühe raamatu lugesin 9 autorilt. Freida McFaddenilt ilmus 2025. aastal 4 raamatut ja need lugesin ma ka kohe läbi. Nicola May sattus 4 raamatuga nimekirja selle pärast, et kuulasin Väikese külaturu sarja kõik osad järjest ära ning peaaegu samamoodi oli tegelikult ka Anthony Horowitziga, sest kätte juhtusid Hawthorne & Horowitz sarja 4 esimest raamatut ning kolm neist lõpetasin juba jaanuaris.

Kuna Neitsijõe sarja lugemine jõudis ka lõpule, siis oli Robyn Carr veel populaarsemate hulgas. Eva Frantz, Katri Raik ja Lilja Sigurðardóttir olid minu jaoks uued autorid, kellest vähemalt ühe raamatuid on mulle riiulisse veel mitu tükki juurde tekkinud. Satu Rämö ja Liza Marklund on ühed mu viimaste aastate lemmikautorid. Marklundi Pärlikasvandus oli mu 2025. aasta vaieldamatu lemmik ja plaanin temalt kindlasti veel midagi lugeda. Satu Rämö kirjutab hetkel Hilduri sarjas uut osa, mis tõenäoliselt eesti keeles niipea veel ei ilmu, aga tean, et loen neid kindlasti. Lisaks kirjutavad Rämö ja Sigurðardóttir hetkel koos uut raamatusarja, nii et pean aga heaga oma riiulisse ruumi juurde saama.

Erinevaid rahvusi autorite peale oli kokku 9, kõige rohkem oli eesti autoreid (22), järgnesid ameeriklased (9) ja britid (7).

Eesti autorite raamatuid tuli kokku 20, nendest 12 olid Minu sarja raamatud ja nii kurb kui see ka pole, vaid 2 olid ilukirjandus, 2 tervisega seotud, 2 päeviku stiilis, 1 lingvistika ja 1 psühholoogiateemaline.

Kuigi ma ennast liigselt sundida ei taha, siis veidi enam eesti ilukirjandust sooviksin edaspidi rohkem lugeda küll.