Lenno Vaitovski “Minu Riia. Kukkumine üles”

1/2026

Jätkan ka 2026. aastal Minu sarja vallutamist ning proovin lugeda vähemalt 1 osa kuus.

Selle aasta esimeseks valisin raamatu Läti pealinna kohta, kus olen ise muidugi mitmeid kordi käinud.

Lenno Vaitovski alustas raamatut loomulikult sellest, millised sündmused viisid selleni, et ta mõneks aastaks Riiga elama sattus – ebaõnnestinud näitus, uus töö, jne ning lõpetas sellega, mis sundis teda kodumaale naasma.

Tema kirjutamisstiil oli vaoshoitud, aga vaimukas, mulle tegi näiteks nalja, et Riiga kolimise üks osa oli ka oma kassi puuri püüdmine. (Kuna mina treenisin oma kassi juba esimesest päevast transpordipuuri mitte kartma, siis muidugi pean peenikest naeru kui kuulen lugusid neist, kes seda teinud pole.)

Olgugi, et ma olen Riiga mitmel korral sattunud ja mitmel pool ringi kõndinud, sh. niisuguses linnaosas, kuhu iga turist ei pruugi sattuda, siis sain sellest raamatust palju uut teada. Autor avas selle linna minu jaoks kuidagi uuest küljest ning kuigi ta mainis korduvalt ka mulle tuttavaid kohti, hakkasin oma reisimälestustelegi vaatama uue nurga alt.

Vaitovski kirjeldas värvikalt oma kogemusi elukoha otsimisel, tutvustades seejuures ka Läti arhitektuuri ning rääkides ajaloost. Enda üürikorteris jagus tal ka mitmeid naljakaid juhtumisi, mida jagada.

Kusjuures ma ei mäleta teiste selle sarja teoste puhul, et oleks liiga palju räägitud seiklustest kohaliku keele omandamisel, siin raamatus seda tehti ning kirjeldati lõbusalt, kuidas õnnestus Läti keelt valesti rääkida ja näiteks saiapoes viineriga piruka asemel hoopis inimestega pirukat küsida.


Hea oli teada saada ka Kronvaldsi pargi ajaloost. Olen sinna parki ikka sattunud (eriti on meeles vaade lähedalasuvale vabadussambale kusagilt puude vahelt), aga ei teadnud, et sellel paigal on oma lugu.

Kuna autor läks Riiga tööle, siis rääkis ta mõistagi ka töökultuurist, aga selles ettevõtes, kus ta töötas, olid koos kõigi Balti riikide inimesed, nii et pole kindel kui autentse Läti töökeskkonna pildi see andis.

Kui rääkida veel kohtadest, kus ma Riias käinud olen, aga nendega seostuvate lugudega kursis ei olnud, siis näiteks kui Tallinnal on Ülemiste järve vanake, kes linna uputada ähvardab, siis Riiale räägib sama juttu Daugava jõevaim.

⭐⭐⭐⭐

Leave a comment