7/2026

Võtsin jälle ette ühe Minu sarja raamatu riigi kohta, mida olen ise külastanud ja Saksamaa kohta võib öelda, et olen sealt ühest otsast teise sõitnud ja veetnud tee peal õige natuke aega ka Hamburgis ja Münchenis. Ühest otsast teise oli vaja liikuda seetõttu, et olin just tulnud Taanist, et siis sõita edasi Horvaatiasse.

Marianne Suurmaa kirjutas raamatu sellest, kuidas üks Eesti kahelapseline pere otsustas Saksamaale õnne proovima minna. Kuna peamine eesmärk oli abikaasal töö leida, siis reisiti ringi vastavalt sellele, kuhu ta töö sai. Seetõttu räägib ta samuti teel olemisest ja mitmetes Saksamaa paikades elamisest.

Kuulasin seda Storytel’is audioraamatuna, aga nagu tihti juhtub, jälgisin võimalusel e-raamatut ka kõrvale, sest (koha)nimedest ei pruugi kuulates alati õigesti aru saada.

Mulle väga meeldis see raamat. Hästi ausalt ja vahetult kirjutatud. Mulle eriti meeldib selle sarja raamatute puhul, et kuigi lugu jutustatakse enda vaatenurgast, saab selle käigus ikkagi vähemalt midagi teada ka ajaloost ja kultuurist ning saab midagi uut teada. Üks selle raamatu ahaa-elamusi oli minu jaoks näiteks see kui sain teada, kust pärineb Müncheni linna nimi.

Mul on mitmeid Eestis elavatest sakslastest või Saksamaal elanud eestlastest tuttavaid ning lapsena vaatasin tihti saksakeelseid telekanaleid, seega mingi ettekujutus nii keelest, maast kui ka rahvast mul nagu on, aga see raamat andis kindlasti palju juurde.

⭐⭐⭐⭐