9/2026

Eestikeelne pealkiri “Igaühel oma tõde” võib olla natuke eksitav nende jaoks, kes tunnevad seda teost pigem ingliskeelse pealkirja ja Netflixi sarja His & Hers järgi.

Olin seda eestikeelset pealkirja mitmes raamatuäpis näinud ja mitu korda endale “loen hiljem” nimekirjagi pannud, ent korduvalt ka eemaldanud. Jälle päästis päeva eesnime lugemisväljakutse, kuna nüüd oli mul vaja pealkirja, mis algab i-tähega (tegelikult isegi kahte sellist) ja ühe raamatupoe kampaania ajal ostsin selle endale.

Loo peategelased, kes kumbki sündmusi oma vaatenurgast avavad, on telereporter Anna Andrews ja politseiuurija Jack Harper, kes mõlemad satuvad oma töö kaudu ühe väikelinna mõrvaloo uurimise juurde, mis muutub mõlema jaoks kiiresti isiklikuks. Pinnale kerkivad mineviku suhted, saladused ja varjatud seosed.

Ma ei olnud Alice Feeney raamatuid varem lugenud, aga mulle täitsa meeldis tema oskus luua ootamatuid pöördeid ja lugejat sihilikult eksitada. Mind üldiselt paeluvad sellised põnevikud (mitte ainult raamatud), kus iga kord kui tundub, et kõik on selge, võtab lugu uue suuna ning hakkad kahtlema, keda uskuda.

Mulle meeldis ka see, et kuigi lugu jutustatakse kahe inimese vaatenurgast ja olevikus, siis ei kulge ajajoon ikkagi lineaarselt vaid vahepeal saab teada, mida kumbki samal ajahetkel tegi, aga vastupidises järjekorras.

Kuigi süžee võib kohati olla keerukas ning nõuab tähelepanelikku jälgimist, on siiski tegemist põneva ja rahuldust pakkuva lugemiselamusega. Tegelased on mitmetahulised ja ebatäiuslikud, kahtled nende motiivides pidevalt ja pööritad silmi nende veidrate valikute üle.

⭐⭐⭐⭐