“Evelyn Hugo seitse abikaasat” on ka eestikeelsena olemas, aga mina tahtsin “The seven husbands of Evelyn Hugo” ikkagi inglise keeles lugeda.

See oli siis vahelduseks üks mitte-krimiromaan, kuigi mööndustega võib vist öelda, et ta polnudki sellest nii tohutult kaugel. Olin palju kuulnud kiidusõnu Taylor Jenkins Reid’i  ja ka selle raamatu kohta, seega otsustasin välja uurida nö. what’s the hype.

Raamat räägib väljamõeldud Hollywoodi diiva Evelyn Hugo elust, õigemini sellest, kuidas ta on välja valinud ühe noore ajakirjaniku oma biograafiat kirjutama, pannes ta seejuures sunnitult ka oma tööandjale nõudmisi esitama. Oma lugu jutustab Evelyn kronoloogilises järjestuses läbi oma abielude. Selgub ka, kes oli tema eluarmastus.

Mõned peatükid olid tegelikult natuke igavamad, aga üldjoontes mulle selline ülesehitus meeldis. Olgugi, et tegelased olid kõik välja mõeldud, ei tekkinud eriti tunnet, et see nii oleks. Vahepeal tekkis küll tunne mingeid filmipealkirju guugeldada, et teada saada, kas need ka päriselt olemas on ja kui ongi, et kes siis seal tegelikult mängivad.

Huvitav ja samas ka ärritav oli muidugi jälgida kui kaugele on inimesed (olgugi, et välja mõeldud) nõus minema, et oma välist kuvandit säilitada ja varjata oma tegelikku olemust. Tänapäeva maailmas on selleks võibolla juba natuke teised põhjused kui Evelyn Hugo nooruses, sest seksuaalsete eelistuste küsimustes on ühiskonnal praeguseks juba pisut teistsugused hoiakud.

Üks põhjus, mis mind lugemisel huvitatuna hoidis oli see, et tahtsin teada saada, miks Evelyn tegelikult oli Monique’i välja valinud, sest see polnud tõenäoliselt juhuslik. Muidugi ma üritasin juba algusest saati välja nuputada, mis see põhjus olla võiks. Õnneks see liiga ettearvatav ei olnud, nii et põnevus säilis suht lõpuni. Lisaks oli seal veel üks ootamatu pööre. Sellel hetkel soovisin, et oleksin mõnda esimest ja ühe konkreetse abikaasaga seotud peatükke võibolla natuke tähelepanelikumalt lugenud.

Olles viimasel ajal lugenud rohkem krimi- ja põnevusromaane, siis ei jätnud see raamat nii tugevat mälestust, aga meeldis mulle siiski. Sain hiljuti teada, et tegelikult osad selle raamatu tegelased (ehk siis Evelyni abikaasad) käivad läbi ka Taylor Jenkins Reid’i teistest raamatutest nagu “Malibu rising” ja “Daisy Jones & The Six” nii et selles mõttes võiks äratundmisröõmu ju olla, eriti kui Evelyn Hugo lugu on veel värskelt meeles. Need on mul küll soovinimekirja pandud, aga hetkel kohe ma vist neid lugeda ei plaani.