Sirvisin mõnda aega tagasi kinokava kui sealt jäi silma “Näljamängude” neljas film, mis nähtavasti on eellugu triloogiale. Ma ei olnud isegi kuulnud, et Suzanne Collins on neljanda raamatu kirjutanud, liiatigi siis veel, et sellest ka film tuleb. Nüüd tuli raamat kähku ette võtta, et jõuaks enne filmi linastumist ära lugeda. Lugesin seda, nagu eelmiseidki osi, ingliskeelsena, aga see on kenasti juba eesti keeles ka ilmunud.

Raamat oli tihedas peenes kirjas ja üle 500 lehekülje pikk ning seetõttu edenes lugemine üsna aeglaselt. Näiteks ühe 45-minutilise lennureisi vältel jõudsin õhkutõusmise ja maandumise vahel (natuke unisena) lugeda vaid 8 lehekülge.. 😂

Nagu öeldud, on see eellugu, mille tegevus toimub aastaid enne seda kui Coriolanus Snow sai Panemi türanlikuks presidendiks. Ta on selles loos 18-aastane noormees, kes määrati kümnendatel näljamängudel juhendama 12. ringkonna tribuuti nimega Lucy Gray Baird. Nende vahel tekib üsna kohe väga isiklik side, mis kujuneb millekski enamakski.

See lugu on jaotatud kolmeks osaks, kulgeb võrdlemisi aeglaselt ja ei keskendu nii palju näljamängudele (kuigi see on siiski suur osa), vaid sellele, kuidas Snow sai selleks, keda me Katnissi raamatute/filmide kaudu teame ja tegelikult ka seda, miks tema suhtumine Katnissi oli selline nagu ta oli. Noore Coriolanuse kohta saab sellest raamatust teada, kuidas ta mõtles, sest seal oli tõesti päris palju kirjeldusi tema filosofeerimisest, põhimõtetest ja nende kujunemisest.

Seda, kes selles loos on laululinnud ja kes maod, saab ka teada. Ja see pole üldsegi nii ilmne kui arvata võiks, sest see muutub ajas (pane tähele, et kasutasin ka mitmust).

Mõnes mõttes ootuspäraselt on selles loos palju viiteid eelmistele raamatutele (nt. lisaks Snow’le veel paar tegelast), kuigi ma olen kindel, et tõenäoliselt kõiki ja kõike ma tähele ei pannud, sest lugesin Näljamängude esimesi raamatuid juba 6 aastat tagasi ja nii suur fänn ma nüüd ka pole.

Lahe oli lugeda näiteks millisena kujutas autor areeni, kus näljamängud toimusid ja kui palju vähem modernne see sel ajal oli (mis on ju loogiline).

Kui olin kuhugi raamatu poole peale jõudnud, otsustasin ka filmi treilereid vaadata ning kui sain sealt ühe olulise spoileri, ootasin lugedes õudusega, millal see koht raamatus ette tuleb. Õudus on muidugi suhteline mõiste ja kes mind tunnevad, teavad, et ma kardan teatud liiki loomi ja nende nägemine lihtsalt on minu jaoks väga hirmus. Korraks juba mõtlesin, et äkki ei tahagi seda filmi kinno vaatama minna, aga tõenäoliselt ikkagi lähen. Hoian siis nende stseenide ajal silmi kinni. Nüüd ma ju vähemalt tänu raamatule tean, millal seda teha tuleb 😂

⭐⭐⭐⭐