Nagu väga mitmetes eelnevates sama sarja raamatutes, on ka kaheksandas osas peategelaseks keegi uus inimene, kes Neitsijõele elama tuleb.

Juba seitsmenda raamatu lõpus mainis Hope, et oli linnas tühjana seisnud kiriku Ebays müüki pannud ja ootamatult oli sellele nüüd ka ostja leidunud – noor üksik pastor Noah Kincaid.

Tema juurde assistendiks tuleb tööle võluv Ellie, kes vajab auväärset tööd, et oma laste hooldusõiguse eest võidelda. Noah näeb kurja vaeva, et tõestada, et ta palkas ta tema oskuste ja töökuse, mitte kurvikuse pärast.

Olgugi, et Ellie lugu oli sarnane Paige’i omale, siis seekordne sotsiaalne teema, mille Robyn Carr nüüd sisse tõi, meeldis mulle kuidagi rohkem. Võibolla ka selle pärast, et Ellie eksabikaasa Arnie oli veidike krimiromaanilik karakter.

Noah ja Ellie suhte kujunemine oli ilus, lugu laste ja eksabikaasaga oli nii põnev, et ma ei suutnud raamatut käest panna (seda pole selle sarja puhul väga juhtunud) ja hetkel on see minu jaoks ka kõige kõrgema hinde saanud Neitsijõe osa üldse 🙂

Omajagu klišeesid seal muidugi oli, aga need kuidagi ei häirinud.

Ootan huviga, kas midagigi sellest loost Netflixi telesarja ka jõuab.

⭐⭐⭐⭐⭐