Olin siiani kahte Ruth Ware‘i raamatut lugenud ja tahtsin ka selle kindlasti veel sel aastal läbi saada.

See raamat meenutas mulle üldise õhkkonna poolest päris palju eelmisel aastal loetud “The fifth guest” – oli ülikooliaegne sõpruskond, kellest mõned olid paarid, üks neist suri ära ja aastaid hiljem tuli teema jälle päevakorda ning hakkas selguma, mis päriselt juhtus.

Nagu sama autori teisedki teosed, oli ka see tõeline page turner, aga päris täiuslikust elamusest jäi midagi minu jaoks ikkagi puudu. Võibolla see, et ma arvasin liiga vara ära, kes Aprili surmas süüdi on. Autor muidugi üritas tähelepanu kõrvale juhtida, aga see oli minu jaoks siiski liiga ilmne. Muidugi hoidis põnevust lõpuni ikkagi “miks”, sest see polnud võibolla nii ilmne.

Huvitava faktina võib seda mainida, et kui Hannah sõitis tihti rongiga, siis mina lugesin kolmandiku sellest raamatust samuti rongisõitude ajal ning naljakal kombel oli mul kodulinna jõudes raudteejaamas umbes sarnane situatsioon nagu Hannah’l Williga, kes oli talle vastu tulnud (mitte 100% sama, aga pisut sarnane)

⭐⭐⭐⭐💫