See lühike, aga väga südamlik lugu on Toateenija sarja jõulueri, järjekorranumbriga 2.5 ning täidab fännide nälga kuni kolmas osa järgmise aasta aprillis ilmub.

Muidugi saab lugeja ju kohe aru, mille ümber lugu keerlema hakkab, mis on see müsteerium, mida Molly peab lahendama ja miks Juan Manuel tavapäratult käitub. Ettearvatavus ongi selle sarja võlu ning ainuke, kes aru ei saa, mis toimub, on Molly, isegi kui talle vihjed lausa kandikul ette tuuakse. See on üheaegselt nii absurdne kui väga armas.

Muidugi ei puudu sellestki raamatust Molly tarkuseterad ja meenutused vanaemast.

Samuti ei puudu ka Cheryl, kes on läbi sarja olnud müstiline ja huvitav tegelane, kelle tausta liiga palju ei avata, imelikku käitumist enamasti ei põhjendata, kes ajab rohkem kui mõõdukalt närvi või valab suhetesse nö. õli tulle ja kelle puhul alati ootan, et millal ta nö. oma palga saab. Enamasti on ta ju lihtsalt “punase heeringa” rollis olnud. Samas kui teda poleks, oleks ju ka igav.

Mulle meeldis tegelikult, et see lugu polnud liiga lühike ega ka liiga pikk, kõik sai öeldud ja midagi kripeldama ei jäänud. Eks see üldine teema muidugi natuke klišee oli, aga selle sarja puhul see üldse ei sega. Autor on osanud seda kõike väga osavalt ja maitsekalt serveerida.

Pühademeeleolu tekitas see raamat ka kindlasti. Juba see kaane kujundus on nii jõululik.

⭐⭐⭐⭐